{"id":4246,"date":"2023-06-01T19:47:45","date_gmt":"2023-06-01T19:47:45","guid":{"rendered":"https:\/\/raivo.korstnik.eu\/naitused\/tartu-ta%cc%88navatel-tartu-kunstimajas-copy\/"},"modified":"2023-06-01T20:18:02","modified_gmt":"2023-06-01T20:18:02","slug":"uhisnaitus-konfliktid-ja-kohandumised-noukogude-aja-eesti-kunst-kumu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/raivo.korstnik.eu\/en\/naitused\/uhisnaitus-konfliktid-ja-kohandumised-noukogude-aja-eesti-kunst-kumu\/","title":{"rendered":"\u00dchisn\u00e4itus: Konfliktid ja kohandumised. N\u00f5ukogude aja Eesti kunst. KUMU"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Konfliktid ja kohandumised. N\u00f5ukogude aja Eesti kunst (1940\u20131991) <\/h1>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

KUMU, Tallinn. Alates 2016.<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

KUMU p\u00fcsin\u00e4itus “Konfliktid ja kohandumised” esitab \u00fche vaate 20.\u00a0sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse uue poliitilise olukorraga.\u00a0
<\/strong><\/p>

Tutvustus:<\/p>

N\u00f5ukogude v\u00f5imu<\/strong> arusaam kunsti ja kunstnike rollist \u00fchiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid s\u00f5jaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. 1940.\u00a0aastate l\u00f5pus ja 1950.\u00a0aastate alguses kehtis N\u00f5ukogude Liidus range stalinistliku sotsrealismi<\/strong> kaanon, mis n\u00f5udis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate s\u00f5numite vahendamist realistlikus vormis. 1950.\u00a0aastate teisel poolel algas n\u00f5ukogude \u00fchiskonna liberaliseerimine<\/strong> ja partei n\u00f5udmised kunstile leevenesid, kuid ametlikud ettekirjutused n\u00f5ukogude kultuurielule p\u00fcsisid kuni 1980.\u00a0aastateni.<\/p>

Vaatamata sellele \u00fcsna selgepiirilisele raamistikule leiab n\u00f5ukogude aja Eesti kunstist v\u00e4ga mitmesuguseid, sageli \u00fcksteisest p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevaid suundumusi ja n\u00e4htusi. Ei ole olemas \u00fcht 20. sajandi teise poole Eesti kunsti arengulugu: neid lugusid on mitmeid ja selle perioodi kunstist v\u00f5iks teha k\u00fcmneid erinevaid n\u00e4itusi.<\/p>

\u201eKonfliktid ja kohandumised\u201c ei kata kaugeltki k\u00f5ike, mis poole sajandi Eesti kunstis toimus, kuid p\u00fc\u00fcab esitada sellest v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgse pildi. Iga ruumi v\u00f5ib vaadata v\u00e4ikese omaette n\u00e4itusena, aga ka osana suuremast, kuigi paratamatult fragmentaarsest tervikust. N\u00e4itusel ei ole t\u00f5mmatud ranget piiri \u201eametliku\u201c<\/strong> ja \u201emitteametliku\u201c kunsti<\/strong> vahele: need eksisteerisid \u00fches ruumis ning olid sageli otsesemal v\u00f5i kaudsemal viisil seotud. R\u00f5huasetused on saalides siiski erinevad: m\u00f5ned teoste kooslused toovad meelde omaaegse n\u00e4itusepildi, mitmed t\u00f6\u00f6d on j\u00e4lle sellised, mida n\u00f5ukogude ajal avalikult n\u00e4ha ei saanud.<\/p>

N\u00e4itus on \u00fcles ehitatud l\u00e4htuvalt kunsti<\/strong> ja keskkonna <\/strong>suhte muutumisest: teatud hetkedel on see suhe olnud intensiivne ja valuline, m\u00f5nikord rahulikum, kohati on kunst p\u00fc\u00fcdnud \u00fcmbritsevast k\u00f5rgemale t\u00f5usta, siis j\u00e4lle sellega kontakti v\u00f5tta. Siiski on ka kunstis ilmnevad igap\u00e4evaelust eemaldumise strateegiad ja sellele vastandumise mudelid alati tingitud keskkonnast. Et n\u00f5ukogude aega ja selle erip\u00e4ra meelde tuletada, tutvustada ja avada, l\u00e4bib n\u00e4itust arhiivikoridor<\/strong>, mille fotod, filmid ja tekstid peaksid aitama tolleaegset kunsti ja kultuurielu paremini m\u00f5ista. Tegemist ei ole \u00fclevaatega Eesti NSV ajaloost, vaid pigem t\u00e4henduslike v\u00e4ljat\u00f5stete kogumiga, mis loob \u00fchendusliine kunstiga nii sisulises, meeleolulises kui ka visuaalses plaanis.<\/p>

N\u00e4ituse algusse ja l\u00f5ppu on lisatud ka m\u00f5ned hilisemad, 1990. <\/strong>ja 2000. aastatel<\/strong> loodud ning n\u00f5ukogude ajale tagasi vaatavad teosed. Need n\u00e4itavad, et ajaloo ja kunstiajaloo m\u00e4letamise viise on mitmeid, \u00fckski neist pole ainu\u00f5ige v\u00f5i vale, ning et arusaama minevikust kujundab alati meie praegune vaatepunkt ja ajalooline asukoht.<\/p>

Kuraator:<\/strong> Anu Allas
N\u00e4ituse t\u00f6\u00f6grupp:<\/strong> Maarin Ektermann, Liisa Kaljula, Eha Komissarov, Elnara Taidre
N\u00e4ituse kujundajad:<\/strong> Raul Kalvo, Helen Oja, T\u00f5nis Saadoja
Graafiline kujundaja:<\/strong> Tuuli Aule<\/p>

Allikas: https:\/\/kumu.ekm.ee\/syndmus\/konfliktid-ja-kohandumised-noukogude-aja-eesti-kunst-19401991\/<\/a><\/p>

Kajastus:<\/p>

https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/73808835\/vaatamismulje-kas-konflikt-voi-kohandumine<\/a>
https:\/\/kultuur.err.ee\/310653\/kumus-avatakse-uus-pusiekspositsioon<\/a><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Konfliktid ja kohandumised. N\u00f5ukogude aja Eesti kunst. KUMU.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

N\u00e4itusel olid teosed:<\/h3>