Autoportree. 1963.
Tartu Kunstimuuseumi kogu.
Raivo Korstnik
Raivo Korstnik (1932–1992) on kunstimaailmas hinnatud autor, kes aktiivsele näitustegevusele eelistas õppejõutööd. Kunstihariduse omandas ta ERKI-s (1951–1957), kus töötas hiljem pikalt joonistusõpetajana. Ta õpetas ka Pedagoogikaülikoolis ning Tallinna Kultuuriülikoolis ja oli paralleelselt seotud kinomaailmaga, olles töötanud Eesti TV-s ja kinostuudios.
Korstnik oli seotud 1960ndate maaliuuendustega ning noore pealetõusva avangardpõlvkonnaga. Ta astus üles ka 1966. aasta noortenäitusel, mida loetakse Eesti kunstiajaloo üheks olulisemaks uuele kunstile keskendunud väljapanekuks. 1966. aastal Tallinnas ja Tartus toimunud näituste koosmõjul nihkus piir tollases kunstis lubatu ja keelatu vahel. Uued suunad eemaldusid julgelt ametlikust nõukogude kunsti kaanonist ning lähtusid sageli sürrealismi meetoditest, lähenedes abstraktsele kunstile.
Ka Korstnikule meeldis julgelt katsetada erinevate stiilidega. Tema loomingus leiab oskuslikult maalitud 1960ndate realistlikke mereteemalisi teoseid, “karmi” stiili esindavaid tööstusmaastikke, värvikirevaid loodusmaastikke, kubistlike sugemetega linnavaateid ning sürrealistlikke akti- ja maastikumaale. Sürrealistlikke ning abstraktseid elemente võib leida ka kunstniku julge käekirjaga krokiidel.
Korstnik aitas organiseerida Kunstihoones asuvat aktiateljeed ning
seetõttu leiab tema loomingus rohkelt aktikrokiisid ning -joonistusi. Tema portreed ja aktid on tihti tugeva välja joonistatud vormiga, mis toob selgelt esile vormi küljed ja tahud. Tema korkiidel on omapärane ning julge käekiri, kus on kasutatud vaba ja “lahtist” kätt.
Korstnik armastas käia looduses: talle on omased julge värvikasutusega lausa impressionistlikud maastikud, mägised vaated Armeenia ja Gruusia külakestest, kus ta koos teiste kunstnikega maalilaagrites käis, ning rannamaastikud. Meri oli vist üheks Raivo salajaseks armastuseks, kuna juba 60ndatest on tuntud tema realistlikud meremaalid ja kalurite portreed, mis suures osas olid maalitud Kihnu saarel. Oma hilisemal eluperioodil käis ta koos abikaasa Ene Korstnikuga maalimas mererandasid ning liivaluiteid.
Raivo Korstniku tööd on olnud läbi aastate KUMU püsieksposistioonis ning erinevatel ühisnäitustel. Teoseid leidub nii Eesti kunstimuuseumi ja KUMU, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Järvamaa muuseumi kogudest, samuti mitmetest erakogudest.
Kalurid. 1960. Erakogu.
Trepp. 1987. Erakogu.
Aastatel 2017-2018 pühendati Korstniku 85. juubeliaastale näitustesari, mis andis läbilõike tema loomingust 1950. aastate lõpust kuni 1992. aastani ning tõi lisaks muuseumite pärandile esimest korda avalikkuse ette suure osa erakogudes hoidud teoseid.
Isikunäitused:
Fahle Galeriis (31.05.2017 – 29.06.2017, “Tagasivaates”);
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.
Pärnu Avangard galeriis (24.07.2017 – 06.08.2017, “Tagasivaates: sotsrealismist modernismini”);
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.
Viinistu Kunstimuuseumis (10.09.2017 – 9.10-2017, “Tagasivaates: Meri ja naised”);
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.
Viljandis kohvikus „Fellin” (28.01.2018 – 28.02.2018);
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.
Ruhnu Kultuuriaidas (30.06.2018 – 15.07.2018. “Tagasivaates: Meri ja naised II”);
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.
Tartu Kunstimajas (27.09.2018 – 21.10.2018. “Tagasivaates: Tartu tänavatel”).
Rohkem infot ning näitusel olnud töid näed siin.