Mereäärne

Ammutades ainest oma vahetust ümbrusest — uuest haljastuseta paneelelamurajoonist või lohakile jäetud esemetega piiritsoonist — näeb ta oma aega üheaegselt rikkaliku ja õõvastava kunstilise materjalina. Vabanenuna karmi stiili tumedast paletist on „Mereäärne“ oma trepi ja tühja ukseavaga siiski nii päikseline rannavaade kui ka ebamugavustunnet tekitav nõukogude jäätmaa. (29.05.2018, allikas: https://www.muis.ee/museaalview/3489217)